Mõtlesin, et ei saa lasta märglabori teemal päris soiku langeda. Olgu see teile ja mulle inspiratsiooniks, et käed keemiamärjaks teha ja punases valguses minuteid lugeda. Tavafotograafia ei ole surnud!
Üks parimad must-valgeid pilte, mida olen teinud. Jalutasime Katsiga ühel tänaval ja leidsime selle maja, mis nägu suurepärane välja. Non Grata ütleb kõik, kuid siis ma ei teadnud midagi, teadsin vaid, et see on mingi kool. Vaadake lingi pealt järele, päris äge värk. Elagu alternatiiv!
Ma ei tea üldse, miks ma selle pildi üles panin. Samuti ei oska ma öelda, mis põhjusel see noormees selline on. Mingit võistlust seal ei toimunud ja päikesevarjuks pole must särk ka hea. Ehk ta nuttis? Sellisel juhul on õigustatud tegu, sest mehed ju ei nuta. Pühendangi selle pildi kõikidele meestele.
Üks mu 2002. aasta Pärnu suve parimatest piltidest. Mäletan, et ma mäkasin seda momenti, kuid olin kindel, et see ei kesta kaua, sest see naine vaatas ringi ja rätik kattis risti. Samuti võis keegi iga hetk ära sõita raamiks olnud rattaga. Tegelikult pidingi pisut õiget hetke ootama ja spioneerima. Sellest oli kasu.
See pilt oli lihtsalt väike vedukas, selles mõttes, et see kardin langes vasakul seisvale mehele ning tumedas riietuses naine jäi kõrvale. Täpselt nagu must ja valge või õigemini antud juhul vastupidi.