Mõtlesin, et ei saa lasta märglabori teemal päris soiku langeda. Olgu see teile ja mulle inspiratsiooniks, et käed keemiamärjaks teha ja punases valguses minuteid lugeda. Tavafotograafia ei ole surnud!
Usun, et see oli viimane kord kui Nõos jalkat vaatamas käisin. Arvasin, et jäängi seda tegema, aga nagu asjadel tavaks on saanud - muutuda - siis nii muutus ka see. Igale asjale on oma aeg.
Kelin on pikka aega olnud Eestist ära, kunagi detsembris käis ta Eestis ja ma käisin külas. Sel kevadel, kui ta taas käimas on, oli jälle selline plaan, aga ajad ei ole enam endised ja see retk jääb tegemata. On nagu on, eks ole?
Kuigi ühe maja pealt võib lugeda Soinaste, siis esimene foto on kindlalt Suur kaar. Ja seal majas peaks elama üks fototshikk, kes ilmselt siia ei jõua omadega, aga igatahes tervitan teda selle fotoga :)