Mõtlesin, et ei saa lasta märglabori teemal päris soiku langeda. Olgu see teile ja mulle inspiratsiooniks, et käed keemiamärjaks teha ja punases valguses minuteid lugeda. Tavafotograafia ei ole surnud!
Mu sõber oli mind peale võtnud ja sõitsime Newarki lennujaama. Osariigis oli palju tööstust, suitsevaid korstnaid ja silte. Seda kõike saatsis pilvede vahelt piiluv päike.
Need kaks fotot sobivad paaris ideaalselt mõne fotoloengu materjali, sest need selgitavad hästi ava olemust ja võimalusi, mis omakorda lasevad kogeda õhustikku sees ja väljas.
Mitte just sõna kõige otsesemas mõttes, sest oli lörtsine ja tuuline ilm, kui ma oma sõpra endale järele ootasin. Lõin pisut aega surnuks ja tegin viimased kaadrid pea kolm kuud minu staabiks olnud kohas ehk kodus.